Ventilaatori tiiviku purunemine

[Joke_]

Tere

Mure selles et jahutusventilaator purunes juba teist korda usna lühikese ajavahemiku jooksul. Hiljuti sai autol vahetatud visko sidur ja veepump, varsti pärast seda käis esimene pauk (u. 500km), pidasin siis süüdlaseks remondimehe hooletult paigaldatud radikat ja difuuserit, seekord aga kui autol järgi käisin pöörasin nendele detailidele rohkem tähelepanu, köik oli korralikult tehtud. Ühe lödviku küljes justkui on
örn kulumisjälg aga samas on lödvikud kinni torude otsas ja need annavad lödvikutele suuna kätte. Üks möte tekkis, et kas vöib olla b-varuosa veepumba völl lühem originaalist?

Kas kellelgi on mötteid?
Autoks E38 750il 98a

[Joke_]

Vaatan et vastuseid saavad need kelle auto edasi ei liigu. Seega pidasin õigeks lisada, et katkise tiivikuga ei liigu auto üldse edasi.


Nali naljaks. Küsimus tegelikult ju üpris lihtne, kui siin on inimesi kes reaalselt ka auto mootorit torkinud, mitte ennast youtubes harinud ja naabrimehe tarkusi siin ei jaga.

Kas on võimalik et b varuosana ostetud veepumba võll võib olla lühem kui originaal veepumbal. Võlli all pean silmas seda pulka kuhu otsa kinnitatakse visko sidur, selle külge siis omakorda ventilaator.

[Alari.]

Ega võll kõver ei ole?Vahel on juhtund,et uus b pump loperdab.
Kas tuulekoda korralikult kinnitatud ja ei liigu ringi?Mõni muu detail jalgu ei jää kui tiivik ära pingutatud(klamber vms)?
Ega jahutusvoolikud liiga lähedal ei ole?Vahel on juhtund,et on vollad kergelt vale nurgaall ja paisudes satud tiivikule ette.
Enda 3,0d sain tiivikule jooned sisse ja ühe laba katki kuna pingutasin ühe kiirklambri vales suunas ja see hakkas kratsima.
Ei tahaks uskuda,et mootorijõudlus katkise venditõttu kehva on.Pigem töökorras visko ja labadega ning töösoojamootoriga vendi rakendudes kukub jõudlus tuntavalt.

[Joke_]

Kui auto teist korda remondist ära tõin siis koos töödejuhatajaga vaatasime suht põhjalikult tiiviku tööruumi üle, ei saaks ütelda et seal palju ruumi oli, kuid vastu ei käinud midagi. Ega seal samas väga palju ruumi ka polnud, mõne kohapealt nii umbes pool senti.

Hea oleks, kui keegi saaks mõõta samasuguse auto termostaadi ja tiiviku mootoripoolse külje vahe, siis saaksin teada kas on tiivik mootorile tavatult lähedal. Kui ei saaks liikuda edasi.

Remondimees pakkus võimaluse, et mootori padi läbi, ja seetõttu tiivik purunes vastu tuulekoda. Ise ei tahaks seda uskuda kuna tuulekoja sisemine ring suht perfektne, ja oleksin ka tõenäoliselt mingit sahinat kuulnud.

Mõistus hakkab otsa saama. Ei tahaks ka enne uusi kanne külge laduda kui probleem lahendatud.

[Joke_]

Võlli korrasolekut tühikäigul vaatasin, silmaga pole aru saada et viskaks.

[darkie]

Enda omal on ka viskosidur purunenud, kapoti lõi ka mõlki. Tiivik on 3 kuuskandiga kinni ja neid tuleks aeg-ajalt kontrollida- kipuvad teised lahti keerama ennast.

[Joke_]

Asi nimelt selles et esimest korda lõi tiiviku segamini u 500-1000km peale veepumba ja visko vahetamist, sai korda tehtud, seejärel sama jama taas kuni 1000km. Ei usu et tiiviku poldid lahti tulevad nii lühikese ajaga. Käisin ka vaatamas ja poldid on kinni. Tänan arvamuse eest.

Kui veel leiaks kellegi kes oleks nõus oma auto pealt selle vahe ära mootma, või on kellelgi raamat sihukese mootori kohta.

[LatsRist]

Et,siis juhipoolset patja peaks kontrollima?Mis nende patjadega tavaliselt,siis juhtub?Tungiga mootorit alt ülespoole tõstes peaks tähelepanu pöörama,siis täpsemalt millele?

[LatsRist]

Soomes kasutatakse sõna "terve" tervituseks.Eesti keeles on variante palju,aga laialt levinud on ütlus,et ei ole haige(ilma ülakomadeta)!Mind huvitas lihtsalt,et kus kohast need padjad enim järgi annavad(MILLELE SUUREMAT TÄHELEPANU PÖÖRATA)-kummipuks,kinnituspoldid alt(vähe tõenäoline),kinnitus polt ülevalt(mootori poolel)???Tegelikult sain juba mujalt vastuse!!!