Ma elangi maal
Pidasin silmas mõttelaadi muutumist. Igaüks mõtleb puhtalt oma rahakoti heaolu peale, mitte puhta õhu peale. Kasum on põhiline, mis inimesi edasi tõukab. Selle nimel tehakse igasugu idiootsusi. Selle asemel, et näiteks oma olme- või tootmisjäätmed korrektselt kogumispunkti toimetada, viiakse need kuhugi metsa alla.
Ma tean kodu lähedalt kohta, kus metsa all on lademetes veokirehve ning see ei ole mingi ametlik jäätmejaam.
Aastaid tagasi oli väga levinud, et maantee äärde kraavi või metsa visati oma olmeprügi. See oli 90'ndatel eriti populaarne. Haapsalu-Tallinn maantee ääres oli suur ebaseaduslik prügimägi, kus ühe kõrvaltee kraav oli pikalt ja massiivselt olmeprügiga kaetud.
Nüüdseks tundub, et see trend on hakanud vaikselt hääbuma. Ilmselt on sellele kaasa aidanud see, et asulatesse on rajatud jäätmejaamad. Siin on inimeste mõttelaad positiivsel suunal liikunud.
DPF eemaldamine on omamoodi ettevõtluse vormiks muutunud. See on pääsetee koonerdajatele. Näitena väljatoodud rekkafirmadele pakutakse samuti SCR(Selective Catalytic Reduction) süsteemi kinnikeeramist. See süsteem sisaldab samuti endas kübemefiltrit. Siin ei ole küsimus selles, kas autoomanik on rikas v.s vaene. Küsimus on selles, kas autoomanik on rahaahne pohuist endale ümbritseva elukeskkonna suhtes või mitte.
Mingi rekkafirma juhiga pole mõtet sel teemal üldse suhelda. Tean ühte kohalikku transpordifirmat, mille juht ei raatsi oma töötajatelegi korralikult palka maksta. Mida on temaga siis rääkida üldse tahmamisest?
Seal samas firmas on Renault Kerax kallurauto, mille SCR süsteem viidi rivist välja, kuna AdBlue vedeliku ostmine olevat liiga kallis. Tean seda, kuna üks lähedane töötab seal.
tel. 51 949 859